Mitmekeelne oskussuhtlus
Esineb aga ka juhtumeid, kus soovitakse ette kirjutada sõna
väliskuju ilma midagi tähenduse sarnast teadmata ja isegi teada
tahtmata. Põhjalikult ja kohati üsna vihaselt on vaieldud näiteks
sõnade vabadussõda ja internet algustäheortograafia üle, aga kas siin on
üldse midagi vaielda? Kui need on häälikujärjendid, millel tähendust
kas pole või pole see teada, siis on tõepoolest võimalik nii suur- kui ka
väiketäht, vaidlus sel teemal on kujuteldav ja selle vihasus mõistetav.
Ikka ajab vihale, kui argumente ei ole. Tõepoolest, millega saakski
põhjendada ühe tähenduseta häälikujärjendi suur- või väiketähte?
Püsides fikseeritud koodi mudeli juures, kuid võttes pealkirjas
olevat põhimõtet ignoreerides arvesse ka väidetavad semantilised
tähendused, nihkub vaidluse teema. Kuna pärisnimede (ja mõnede
pärisnimesarnaste nähtuste) suurtähelisus ja üldnimede väiketähelisus