oma võimu kehtestamise eesmärgil ära Keisrivõim nõrgenes, sest rahvas pooldas luteri usku, aga keiser oli sellele vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda Viimane ulatuslik ususõda Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid Katoliiklik Habsburgide Prantsusmaa Hispaania ja Austria Taani Paavst Rootsi Poola-Leedu Inglismaa Madalmaad Sõjapõhjused
Saunatädi arvas, et keegi peale Mari ei peaks laste surma pärast nutma, sest nende surm on õiglane. · Mitu aastat said Pearu ja Andres ilma tembutamisteta, kuni Pearu lõhkus piirilt tüki aeda maha. Algas protsesside joru, sest Andres hakkas temale tehtud kahju eest tasu nõudma. Andres tahtis kogu ilmale tõestada, et temal on õigus, Pearu aga ülekohtune. Õigust uskus ta endiselt, seda nõudis ka, ja nüüd juba ükskõik missuguste abinõudega. Pearut vihastaski see, et kõik teadsid, et Pearu kaardid on läbipaistvad et tema ainult kempleb, ent Andres on enda kaardid ise läbipaistmatuiks teinud. Kui Pearu õigusest rääkis, siis mõtles ta ikka seda mänguõigust. Kohapiiride kõrval tekkisid kohtukäimised veel veepaisutamise, soosilla tegemise, loomade kinniajamise ja mitmel muul alal, nii et tegemist oli korraga enam kui ühes protsessis. Kui kohtukäimine tagajärgi ei andnud, pidi silmapilk uue protsessi alustama,
annaabi.ee 
