õiguspsühholoogia
seoseid,jagades kurjategijad kahte peamisse gruppi: sotsialiseeritud ja individuaalsed.Esimene grupp paneb toime
kuritegusid,kuna on varasemalt sotsiaalsel viisil õppinud niiviisi käituma.Individuaalse kurjategija toime pandud kuriteod on
aga pikaajaliselt rahuldamata vajadustest tekkinud frustratsiooni resultaat.
Eristas frustratsiooni kujunemisel agressiivsuseks järgmisi etappe:
· Indiviid on blokeeritud soovitud eesmärkide saavutamisel
· Tekib frustratsioon ja selle basil vihaseisund
· Vihaseisundist tuleneb valmisolek agressiivseks käitumiseks
Kas inimene tegelikult käitub agressiivselt,sõltub sellest,kuidas ta on varasematest kogemustest õppinud fustratsiooni taluma
ja ületama.Sõltub ka sellest,mil määral on keskkonnas levinud agressiooni esilekutsuvad stiimulid.Just niisuguste stiimulite
esinemine valises keskkonnas või inimese sisemaailmas suurendab olulisel määral agressiivsete käitumisaktide esinemise
tõenäosust
annaabi.ee 
