Kuid, kui suudetakse määratleda iga osapoole vajadused, ilmneb, et tavaliselt pole vastuolus mitte vajadused vaid lahendused. Kaotuseta probleemilahendus viib üldiselt loovate lahendusteni, kui järgitakse kõiki kuut sammu. Selle lähenemise eelisteks on, et mõlema osapoole vajadused saavad rahuldatud ning kasvab grupi harmoonia ja kokkukuuluvus. Välistatakse võit-kaotus lähenemise puhul kasutatavad alatud taktikad, põlgus ja vihameelsus. Tegelikult on see iga grupiliikme huvides, et konfliktid saaksid lahendatud sellisel moel, mis aitaks kõigil grupiliikmetel saavutada oma lühiajalisi eesmärke ja vajadusi ning tõstaks grupi pikaajalist efektiivsust nii, et suureneks tõenäosus, et ka kõigi grupiliikmete pikaajalised eesmärgid ja vajadused saavad rahuldatud. Gruppides, mis funktsioneerivad võit-kaotus põhimõttel, võitja pool 15
- Vürst määrab oma alamate usutunnistuse (Cuius regio , Eius religio) - Riigilinnade elan. saavad valida usu ise. - Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise - Kehtis ainult Kat. ja Luterlaste puhul, ei puudutanud Kalviniste. - Vaimulik reservatsioon: Roomakat. läänistused peab tagastama kat.kirikule kui piiskop vahetab usku. - Karl V loobub troonist (1556) Usupuhastuse ja ususõdade alguse kokkuvõte (kuni 1555) 1. Euroopa lõhestus kaheks: Protest. ja Kat. omavaheline umbusk, vihameelsus. levib sallitamtus ja sõjakas meeleolu. 2. Usupuhastus mõjutas tavainimeste elu palju rohkem kui renessanss ! Ebakindlus kasvab. (NB. inimeste elatustase hakkab langema 16.saj II poolel). 3. Paavst kaotas oma ülemvõimu Põhja-Euroopas, kus tugevnes vürstide ja kuningate poliitiline võim. (riik tugevneb!) 4. Paavst ja Jesuiidid jätkasid oma intensiivset tegevust kõikjal (edu nt. Poolas) Kolmekümneaastane sõda Saksamaal Eellugu (1556-1618): - Saksamaa tähtsus Euroopas kahaneb
annaabi.ee 
