Taasiseseisvunud Eesti presidendi
olles pöördus Meri
Jaranskisse tagasi ja leidis maja, kus oli elanud. Ta kohtas ka korteriomaniku arstist tütart.
Üks eluring oli täis saanud. Pärast sõda oli Nõukogude Liidus tunda teatud vabanemist.
Läänest puhuvad tuuled suutsid mingil määral puhastada sumbunud õhku, milles kogu suur
maa elas. Lõpuks võis pere Eestisse naasta kuid kojutulek tähendas vanematele uut
olelusvõitlust, mida neil tuli pidada täiesti muutunud ja poliitiliselt vihameelses keskkonnas.
Siberist tulnutel ei olnud kerge tööd leida. Pärast Venemaalt naasmist tegi Georg Meri
nimekirja neist lääne kirjanduse teostest, mida tasus eesti keelde tõlkida. Ta läks sellega Eesti
Riiklikku Kirjastusse, kus ta saigi tõlkija ja toimetaja koha ning õiguse töötada kodus. Samal
ajal seisis Lennartil ees kooliminek, mis teda natuke hirmutas:
"Kaasõpilased ei teadnud minust mitte midagi [---] Olin Venemaal läbi põdenud rõuged,