"Mässav inimene" A. Camus
nõristumist suletud anumas. Mäss seevastu purustab kammitsad ning aitab isiksusel välja
pääseda. Ta vallandab seisva vee, mis muutub tormiseks vooks. Scheler ise asetab rõhu
vihameele aspektile, märkides, kui olulisel kohal on vihameel naiste hingeelus, kes on
pühendunud ihale ja omamisele. Mässu allikaks on seevastu pulbitseva aktiivsuse ja energia
printsiip. Scheleril on samuti õigus, kui ta võidab, et vihameelele annab tugevalt värvi kadedus.
Ent kadedust tuntakse selle üle, mida ei omata, samas kui mässaja kaitseb seda, mis temas on"
(A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 32)
Seega võib sellest lõigust lähtuda mässust kui positiivsest ja vajalikust sündmusest. Kui
inimene mässab, väljendab oma arvamusi saab temast isiksus. Ta ei ole enam osa nn ,,hallist
massist". Inimene kaitseb mässuga iseennast ja oma omandit.
,,Vastuhakk ei ole põhiolemuselt egoistlik tegu