Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
karta. Ta täidab inimest nii hea kui ka kurjaga, või muidu me ei peaks teda kartma. Taoline
vastandumine leiab aset inimhinges, kuivõrd Jumal ise soovis saada inimeseks inkarnatsiooni
läbi.
,,See asetab inimese õlule uut liiki vastutuse. Ta ei saa enam selle kandmisest kõrvale põigelda,
pidades end pisikeseks ning tähtsuseta olevuseks, kuna tume Jumal on tema kätesse sokutanud
aatomipommi ning keemiarelva ning andnud temale võimu tühjendada kaasolevuste peale
apokalüptilised vihakausid. Kuivõrd talle on kätte antud pea jumalik võim, ei või ta enam jääda
pimedaks ning teadvustamatuks. Ta peab teadma midagi Jumala loomusest ning
metafüüsilistest protsessidest, kui ta soovib mõista iseend ning seeläbi saavutada gnoosist
Jumaliku kohta." (JUNG 2002:129)
Siit nähtub selgesti Jungi mure ning hool - kuidas ometi mõtleks inimene eluga toime tulla, kui
ta iseendastki aru ei saa? Ning - mis saab meist kõigist, kui meie üle valitsevad mõistmatud
inimesed