ruttu omaks võetud. Ma olen üsnagi abivalmis, aitan teisi niipalju kui on minu võimuses. Aitan oma sõpradel teha ära asjad, mida nad ise ei soovi teha ning loodan selle eest pärast tunnustust saada. Ma olen tegelikult üsna hella hingega, aga ma ei näita seda mittekunagi välja ja siis ma olengi teiste arvates lõbus ja no vahest ka kuri. Mul on halb meel, kui ma olen kellelegi midagi halvasti ütelnud või teinud, kuna ma ju päriselt seda ei mõelnud, aga see tuli välja vihahooga. Parandan ka palju suhteid teiste vahel, oleksin nagu kosjamoor, kes kõik uuesti ära lepitab. Olen väga hajameelne inimene. Seda on ka mu vanemad mulle öelnud, nad paluvad, et ma teeksin midagi ja kui läheb kõigest 5 minutit mööda, on mul asi meelest ära läinud ja juba toimetan muude asjadega. Koolis ei süvene ma väga tunnis asjadele kaasa mõtlema, mul on mõttes omad mõtted, mida meenutada. Imestan seda isegi, et ma ennast ära ei unusta kuhugi. Olen väga vastuvõtlik
mis aitavad lapsel üha paremini mõista "mina" ja "sina" alternatiive Kaisukaru või nukku kallistatakse ja hoitakse, sest neid peetakse . olemasolu. Nn. jonnifaas, mil lapsed reageerivad oma "inimesesarnaseks". Samuti võib täheldada selles vanuses lastel nn. frustratsioonile meeletu vihahooga, saabub aga alles teise eluaasta teisel maagilist mõtlemist. Lapsed arvavad, et paljud igapäevajuhtumused on poolel ning võib kesta kuni neljanda eluaastani. Vihahoog on lapse toimunud võluväel. Laste fantaasiamaailm toodab sageli imelisi vastus talle hetkeliselt kehtestatud piirangutele ning samaaegselt
annaabi.ee 
