"vigurist" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» Skolaar oli hetke vait, sõrm kõrva juures, silmad maha löödud ja nägu vihane. Äkki pöördus ta Claude'i poole linavästriku vilkusega. «Niisiis, armas vend, te keeldute mulle üht Pariisi soTigi andmast, et pagarilt leivatükki osta?» «Qui non laborat non manducet.» Paindumatu ülemdiakoni vastust kuuldes peitis Jehan oma pea käte vahele nagu nuuksuv naine ja kisendas meeleheitlikult: «Otototctotoi!» «Mis see tähendab, noormees?» küsis Claude, üllatatud sellest vigurist. «Ah mida?» ütles skolaar ja tõstis jälle Claude'i poole oma jultunud silmad, mida ta äsja rusikatega punaseks oli hõõrunud. «See on kreeka keeles! Aishülose anapest, mis oivaliselt väljendab ahastust.» 1 5 3 Selle juures hakkas ta nii veidralt ja metsikult naerma, et isegi ülemdiakon naeratas. Claude tundis, et ta on ise süüdi: miks oli ta seda last nõnda hellitanud? «Ah, armas vend Claude,» jätkas Jehan sellest naeratusest julgust saades, «vaadake ometi mu katkisi saa-