Kriminaalpoliitika kordamine
(põhjuseks hullus madness) või tuleb hoopis tema eest teisi inimesi, kogukonda kaitsta (põhjuseks kurjus
badness). Püüdes lahendada seda vastuolu ühe toiminguga (meetmega), hakkavad segunema kriminaal- ja
tsiviilmenetlus; kohus ei keskendu enam teo ja selle tagajärgede hindamisele, vaid hakkab tegelema isiksuse-
omadustest tuleneva ohuga tekitada kahju ka edaspidi. *14 Kui raske on niisuguses olukorras kohtunikul otsust
vastu võtta, võib ainult oletada.
Juriidiline vigurdamine sellega, et kasutatatakse väljendeid ,,mittekaristuslikud mõjutusvahendid" ja
,,meetmed", ei ole siinjuures üldse veenev. Kas tegemist on karistuse ehk repressiooniga või mitte, määrab
ära sanktsiooni tegelik sisu, mitte see, kuidas tekstide koostajad mingeid termineid kasutavad. See, et Vene
NFSV 1926. aasta kriminaalkoodeksis puudus üldse kriminaalkaristuse mõiste ning selles räägiti üksnes
annaabi.ee 
