Hunt on suur loom
hoolitsevad kik karja liikmed.
Hunt toitub teistest saakloomadest. Suvel toitub hunt aga erinevatest
koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest.
Hundi häälitsemine ei piirdu vaid ulgumisega. Hunt võib ka aegajalt haukuda,
vinguda, uriseda, kiljatada, vigiseda. Haukumisega hunt tervitab, kutsub
mängima või äratab tähelepanu. Kui hunt tunneb end ebamugavalt või on
kärsitu, siis ta vingub. Urisemine on hoiatussignaal. Valu tundes hundid
kiljatavad. Vigisemist tuleb ette kutsikatel, kes tahavad saada ema tähelepanu
või toitu. Ulgumine on kogunemismärguanne. Samuti uluvad hundid jahilt tagasi
tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu
tunnusmeloodia.
Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega.
Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii
hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka
annaabi.ee 
