alkoholi. See on lihtsalt hullumeelsus. Arvestades veel nendega, kes ei joo alkoholi ja siis alkoholijoomise keskmist arvutada tulevad arvud veel suuremad. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi ning alkoholist tulenevad kahjud on Eestis rängemad kui teistes sarnase alkoholikultuuriga maades. Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% alkoholiga seotud vigastustese tagajärjel hukkunutest on alkoholijoobes. Tulesurmas hukkunutest on alkoholijoobes 68%. Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad peamiselt parimas eas mehed. Meeste suremus vigastustesse ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni 8 korda. See põhjustab aga sellise olukorra eestlaste seas, kus vanemate inimeste vanuseklassis on tõsine meeste põud. Midagi tuleb ette võtta sellise lausjoomise vastu. Arenenumates riikides on
Kaaluda tuleks alkoholipoodide arvu piiramist ning üleüldist rangema müügipiirangu seadmist, mille rakendamine ei ole nii lihtne, kui pealtnäha paistab. Eeskuju tasub võtta riikidelt, kes on kõrgest alkoholitarbimisest vabanenud. EKI 2011 andmetel Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 500 inimest, keda ei õnnestu meedikutel päästa. Sama uuringu põhjal on peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% alkoholiga seotud vigastustese tagajärjel hukkunutest alkoholijoobes. Suurt rolli mängib siinkohal ka tulesurm ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Kui näiteks Sveitsis ning paljudes teistes riikides on väike promill lubatud, leian, et Eestis ei läheks ka selline väike vere alkoholisisaldus autoroolis läbi ning tekitaks liialt stressi nii meedikutele, autojuhtidele, politseinikele kui ka tavakodanikele. Alkoholi tarbimise vähendamisega saab hakkama vaid riik koostöös rahva,