Monotoonne korduvliigutustega töö
suurendab töötaja vigastuste riski. Kehale mõjuv pingutus sõltub lihastele ja liigestele langeva
koormuse suurusest.
Mitteergonoomiliselt organiseeritud töötamiskohad või muutmisvõimaluseta fikseeritud
tööasendid on samuti monotoonse töö puhul raskendavateks teguriteks. Viimased
eksisteerivad ka siis, kui keha, õlgu või kaela hoitakse fikseeritud asendis, näiteks selleks, et
tekitada käsitsi tehtava täppistööga alustamiseks stabiilne asend või kinnise ruumi puhul.
Vigastusrisk suureneb veelgi, kui tööd tehakse pika ajavahemiku kestel kehale pinget loovas
fikseeritud asendis.
6
Mitmed tööd, mis eeldavad pidevat tähelepanu ja kontsentreerumist, näiteks täppis- ja
sorteerimistööd, nõuavad seda, et tööliigutuste tegemine ei saa olla ,,automaatne", so töötaja
ei saa tähelepanu ja kontsentreerumist lõdvendada. Näiteks sorteerimistöödel tuleb