Kui mürsk tuleb, tõmbun ma küüru, kuhu see maandub, seda ma ei tea. Me peame uskuma ja usaldama juhust. Meist on saanud elajad, me ei viska granaate inimeste pihta, vaid surma pihta, mis meid taga ajab. Sõjaväljale jäävad lebame kangestunud kujud. Osal puudub alalõug, mõni lebab ilma käe või jalata, mõnel on kild puusaluu mitmeks tükiks rebinud, osa on ilma jäänud poolest kehast, soolikad on segunenud märja mullaga, mõnest on alles jäänud ainult vereplekk seinal. Vigastatutel pigistatakse kausside kaupa mäda haavadest välja. Raske on mõelda, et need on veel inimesed või kunagi olid. Huumor aitab meil taluda seda olukorda. Kui me näeme puidust kirste, siis me naljatame, et need on seal meie jaoks. Kui keegi sureb, öeldakse, et ta viskas vedru välja. Teisiti me lihtsalt ei peaks vatu. Puhkusel olles ma tundsin, et ei suuda enam kohaneda tavalise eluga. Kodus oli kõik samamoodi nagu lahkudes, lehitsesin kunagi laenutatud raamatuid, mida ma tagasi ei viinud
Ühe abikaasa vigastus või töö kaotamine mõjub pere rahakotile hävitavalt ja toob tihtipeale kaasa uusi tülisid. Mida enam keskendutakse majandusliku toimetuleku küsimustele, seda vähem suudetakse täita oma abikaasa või elukaaslase rolli ja vanemakohuseid. Nii hakkab pereelus puuduma ka emotsionaalne turvalisus, sest majanduslik toimetulematus on halb. Eelpoolnimetatud sotsiaalkindlustuslike meetmete rakendumisel on positiivne mõju, mis näitab riigi toetust oma kodanikele. Vigastatutel on võimalik ühiskondlikus elus võrdväärsetena kaasa lüüa nii palju kui nende vigastuste iseloom seda võimaldab. Oluline on siin eelkõige just see, et vigastatu ja hukkunu lähedased ei pea häbenema oma materiaalset toimetulekut. Tegemist on positiivse toimega mõjudega, mis kergendab vigastatud kaitseväelase igapäevast toimetulekut ning negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Muudatustega kaasnev mõju on mitmetasandiline. Ühelt poolt toob see kaasa täiendavate
annaabi.ee 
