Zoosemiootika
on kogu karjale ühine – paari aasta pärast võib olla uus motiiv, mis on kogu
karjale omane – osa infost on kultuurilisel teel edasi antav, ei ole geneetiliselt
determineeritud. Delfiinid suudavad ka keskkonnaobjektide kohta infot edasi
anda, nt laevade kohta: kui üks delfiin on saanud laevalt löögi, siis annab teistele
teada ja grupp suudab hiljem mõnda aega seda laeva vältida.
Kui delfiin saab viga, siis püüavad teised teda pinnale tõsta, kuna imetajale on
suurim oht vigasaanuna uppumine.
Skunk tõstab hoiatuseks saba üles. Imetajatel üldiselt hoiatusvärvused väga
haruldased, aga skungi kontrastne mustvalge kasukas võib selleks olla.
Kui loom paneb pea urusuust sisse ja vibrissid väga tugevat takistusest tingitud
ärritust ei tunne, võib loom olla üsna kindel, et mahub sealt ka ise sisse. Samuti
on vibrissidel toiduotsimisel roll.
Võib olla oluline, kes keda puhastab sõltuvalt hierarhiast – nt madalal positsioonil
olev primaat ei tohi karjajuhti puhastada