Sellises olukorras on eelistatud bakterid, kes suudavad piisavalt kiiresti kohaneda olemasolevate keskkonnatingimustega. Mutatsioonide tekkesageduse tõusu põhjustavad näiteks erinevad kemikaalid, kiirgus, oksüdatiivsed kahjustused. Et toime tulla erinevate DNA kahjustustega, on mikroorganismidel välja kujunenud mitmeid reparatsioonisüsteeme, et tekkinud vead parandada. Samuti on neil olemas vigaderohked DNA polümeraasid, mis on võimelised sünteesima üle DNA kahjustuste ja seetõttu replikatsioon ei peatu. DNA kahjustuste allikad. DNA-d kahjustatakse pidevalt nii rakusiseste protsesside kui ka välistegurite poolt. Hinnanguliselt toimub inimese igas rakus iga päev 10000 kuni 1000000 DNA kahjustamise sündmust, mis üldjuhul kõik ära parandatakse. Peamised DNA kahjustuste põhjustajd on: 1)Oksütatiivne stress. Seda põhjustavad keemiliselt aktiivsed ja ebastabiilsed hapnikuühendid
rakupopulatsioonis nälgivates rakkudes toimuva DNA replikatsiooni taset arvestades üle ootuste kõrge. Osa uurimistulemusi viitavad sellele, et nälgivas rakupopulatsioonis võib mutatsioonisagedus ajutiselt tõusta, mille põhjuseks võib olla näiteks DNA replikatsiooni täpsuse ja DNA reparatsiooniradade aktiivsuse vähenemine. DNA polümeraasid Bakterist E. coli kirjeldatud 5 DNA polümeraasi, millest 3 on indutseeritavad DNA kahjustuste tulemusena - DNA polümeraas II, mis on täpne ja vigaderohked Pol IV (DinB) ja Pol V (UmuDC), mis võimaldavad jätkata DNA replikatsiooni kahjustatud kohtadest. Vigaderohked polümeraasid lülitavad sünteesitavasse DNA ahelasse vale nukleotiidi keskmiselt iga 100-1000 nt tagant, teised polümeraasid teevad seda iga 10 4- 106 nt tagant. Pol IV on võimeline jätkama DNA sünteesi olukorras, kus praimeri viimane nukleotiid ei ole komplementaarne matriitsahelaga. Pol V lisab tümidiini dimeeride vastu eelistatult G nukleotiidi. Pol IV
läbiviivad ensüümid. DNA replikatsiooni mudelid: semikonservatiivse mudeli tõestamine; kahesuunalise replikatsiooni tõestamine. DNA replikatsiooni alguspunkt bakterites ja eukarüootidel. DNA replikatsioonikahvlite liikumine vastassuunas. DNA polümeraasid bakterites: E. coli DNA polümeraas I; replikatiivne DNA polümeraas III; DNA polümeraaside vigu korrigeeriv (proofreading) aktiivsus; vigaderohked DNA polümeraasid pol IV ja pol V bakterites. DNA replikatsiooni toimumine mõlemalt DNA ahelalt korraga: juhtiv ahel; mahajääv ahel; Okazaki fragmendid; praimosoom; replisoom. DNA replikatsiooni initsiatsioon oriC-lt bakteris E. coli. DNA ahelate lahtikeeramisel osalevad valgud. Veereva ratta replikatsiooni mudel. Eukarüoodi kromosoomi replikatsiooni eripärad. Replikon. Telomeeride pikkus ja vananemine. 12. Transkriptsioon ja RNA protsessing
annaabi.ee 
