A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Kannatage, kannatage, härra,» vastas kuningas, «ma ei lase teid kaua oodata.»
Tõepoolest, õnn pöördus ja kuna kuningas hakkas kaotama seda, mis ta enne oli
võitnud, siis oli ta rõõmus, kui leidis ettekäände -- antagu meile andeks kaardi-mängijate
väljendus, mille päritolu, peame tunnistama, on meile teadmata --, et mängida Karl
Suurt*. Mõne hetke möödudes kuningas tõusis ja pani taskusse tema ees laual oleva raha,
millest suurem osa oli võidetud.
«La Vieuville, tulge minu asemele,» ütles kuningas, «ma pean härra de Treville'iga
tähtsa asja pärast kõnelema. Ah jaa ... mul oli seal kaheksakümmend luidoori: pange välja
niisama palju, et kaotajad ei nuriseks. Õiglus eelkõige!»
Siis pöördus ta de Treville'i poole, sammus temaga aknaorva juurde ja jätkas:
«Või nii, härra, teie ütlete siis, et Tema Eminentsi kaardiväelased norisid
musketäridega tüli?»
«Just nii, kõrgus, nagu alati.»
«Kuidas see siis õieti juhtus, kõnelge
annaabi.ee 
