alla 31.03.55.Poolas I-EU kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline org. EL algus-1951a.sõlmiti EU söe-jateraseühendus (ESTÜ)asutamisleping.Rahu nimel ühinesid 6 EU riiki:Belg,Hol,Lux,Ital.,Pr,sks.Hiljem hakati kutsuma Eu ühenduseks ja 1993a.sai EL. VMN-Vastastikuse majandusabi nõukogu-sots riikid org.mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnika koostööd.Asutati 1949Liikmed:bulg,kuuba,mongo,NSVL,pool,rume,sksa DV,tsehhsl,ung,vietn. Hiina-rahvavab. Asutati 1949a. Alguses oli juht Mao Zedong 1946algas kodusõda 1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas üritati hoida vastaspoolt hirmus:massihävitusrelvad,tavarelvastus=võimsam. dem tunnused-vabad valimised, kodanikuõigused, vabadused,võrdsus seaduste ees,
Külmaks sõjaks nimet kaua kestvat pingeseisundit, NSVL ja tema liitlaste ningUSA ja Lääne- Euroopa vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk. VLO loodi vastuhakuks NATOLE.
vastu vastu võitlemise tugevnemi ne Karii 195 USA, Castro Raketibaa bi 6- Kuuba, diktatuur, sid kriis 196 NSVL NSVL ja likvideerit 2 Kuuba i, Castro head reziim jäi suhted püsima Vietn 196 USA, P P-V ja L- USA ami 4- ja L- V tülis, lahkus 73, sõda 197 Vietna USA L-V Vietnam 6 m, poolele ühendati Hiina komm korra alla Prah 196 Tsehho Dubcek Tankid a 8 slovak tahtis Prahas, keva kia, inimnäoli vabadusel d NSVL st eek sotsialism lämmatati i, NLKP , Breznevi
Suurem osa territooriumist oli Guomindangi (juhiks kuni 1925. a Sun Yatsen) võimu all. Kirde-Hiinas pop HKP eesotsas Mao Zedongiga . Pärast II MS HKP ja Guomindangi koostöö enam ei laabunud 1946. puhkes kodusõda Chang Kaiseki saatis algul edu. 1947 pöördepunkt. Guomindang pidi 49 a taanduma kogu Mandri-Hiinast (koos 200 tuh. Armee ja HV ullavarudega Taiwani saarele >1940 1sots NSVL 1945 9riiki Eur. 1949 4 riiki aasias Põhja-Korea; Mongoolia RV, Põhja-Vietnam (Vietn DV), Hiina RV. Hallsteini doktriin See on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi ja oli Lääne- Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 a. Doktriin lõpetati 1970 aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa vastu muutus. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955 aastal, kohe pärast täeliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV
annaabi.ee 
