Prantsusmaa Võõrleegion
Sellised
toetuspunktid olid kas siis kiiresti ehitatud punkrid või kindlustatud kivimajad {tihti
pagoodid). Need ..kindlused" olid mehistatud kolme vöi nelja leegionäri ja paarikümne
kohaliku vabatahtlikuga, kes elasid koos naiste ja lastega neis toetuspunktides, mida
prantslased nimetasid ..postideks". Selliste väikeste postide ülemaks oli tavaliselt seersant või
kapral.
1946./47. aastatel, minu Cochinchina's viibimise algul, oli saal punaste partisanide
(vietminhide) tegevus kaunis aktiivne kuigi neil ei olnud veel lõunas regulaarseid väeüksusi.
Nad ründasid üksikuid transporte, toetuspunkte või saboteerisid teid ja muid strateegilisi
punkte. Linnades visati granaate kohvikutesse või turgudele. Prantsuse üksusi rünnati ainult
siis kui need olid ilmses vähemuses, Vöorleegioni, keda kardeti tema radikaalsete
vastulöökide pärast, veel harvemini. Punased terroristid hoidsid kohalikku rahvast käes
annaabi.ee 
