I maailmasõda Kokkuvõte
algas septembri lpus ja Rumeenia sjave riismed suruti vastu Vene vgede
vasakut tiiba. 6. detsembril hivasid Keskriigid Bukaresti.
Vene ve jaanuaris alanud pealetung (kaukaasia rindel) oli edukas: vallutati
Erzurum ja Trapezund. Mesopotaamias Kut al-Amara juures mberpiiratud Briti
vgi pidi 28. aprillil Trgile alla andma. Suurbritannia lekaal ji psima
ka prast Jti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mlemad
pooled kuulutasid lahingu oma viduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid
Briti (admiral J. Jellicoe) ja Saksa sjalaevastiku (admiral R. Scheer)
peajud.
1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool lekaalu, kuid aasta
lpuks oli sjaline initsiatiiv Antandi kes. Kuigi Keskriigid olid purustanud
Rumeenia, ei kompenseerinud see Verduni lahingu kaotamist. Mereblokaadi tttu
kannatasid Keskriigid suuremat toidu-, tooraine- ja kttepuudust kui Antandi
riigid. Austria-Ungari oli kurnatud, slaavi rahvaste vastupanu nende riigis