"vidistada" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Seda see koer öösi nii väga mulle kallale kippuski," mõtles ta. Isegi see maastik, mille ümbritsedes ta öösi oli kõndinud ja ilutsenud, paistis nüüd võhivõõrana, sest kui ta oleks tahtnud sellest siin kõnelda, siis oleks teda sama vähe mõistetud nagu neid tassikõrvugi, mida ta kandis põuetaskus siidpaberisse mässitult. Kägu võis kukkuda ööd läbi, soolinnud võisid karjuda kui meeletud, pääsukesed võisid vidistada varahommikust hilise õhtuni, sest päike karjatas sinises taevas roosakas-valgeid pilvi, aga inimestel polnud sellega asja, sest neil oli oma tegemine, omad mured. Peale keskhommikut läks Indrek mööda karjatänavat alla kopli. Talvel hagudeks raiutud lepiku alt tulid nähtavale igal pool noored kuused. ,,Lepiku asemele võib tõusta siin kuusik," lausus ta endamisi, nagu oleks see talle suureks uudiseks.