Eesti kultuurilugu
Aastaringi täissaamiseks on olnud enam kui üks võimalus. Taimekasvu järgi võib selleks olla
sügisene roheluse koltumine, päikese järgi otsustades aeg, mil päike käib kõige madalamalt,
põlluharija aastalõpu määrab saakide salvesaamine.
Päevi loendati taevase Kuu "nägude" järgi (siit lähtub nimetus kuupäev), kuufaase näitavad
vastava joonise abil ka praegused trükikalendrid. Tundide arvestust ei olnud, kuid tänini on
kasutusel mõisted, nagu videvikuaeg, koiduaeg, kesköö, täiskuuaeg, lõunaaeg, söögiaeg,
silmapilk.
Üleminek kirikukalendrile
Kirikukalendrist tuli rahvakalendrisse rohkesti pidepunkte pühakutähtpäevade näol.
Tõnisepäev (püha Antoniuse mälestuspäev, 17. jaan.) ja küünlapäev (päev, mil Neitsi Maarja
Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, 2. veebr.) võtsid tasapisi üle kujutluse taliharjast
talve keskpaigast.
Neitsi Maarjale pühendatud paastumaarjapäev (25
annaabi.ee 
