Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre. Soomethestikphinebladina thestikulja selle saksa ning rootsi tiendustel. Soome thestikus on 28 (+3) thte: A,B,C,D,E,F,G,H,I,J,K,L,M,N,O,P,Q,R,S(),T,U,V,(W),X,Y,Z(),,,. Maamme (soome hmn) kaks esimest salmi heteistkmnest: Oi maamme, Suomi, synnyinmaa, soi, sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vett rantaa rakkaampaa, kuin kotimaa t pohjoinen, maa kallis isien! On maamme kyh, siksi j, jos kultaa kaivannet
Sotsiaalmaks 33%, vetakse asutuse palgafondist, maksab tandja. (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Ttuskindlustusmaks 2,8% iga ttaja palgast Maamaks maa kasutamise eest (oleneb kasutatava maa suurusest ja asukohast) Tulumaksuvaba miinimum - 2011.a. 144.- . see osa ttasust, millelt tulumaksu ei veta. Kaudsed maksud: Kibemaks 20% kaupade vi teenuste hinnalisana Aktsiisimaks eluks mittehdavajalikelt kaupadelt nt .tubakas, alkohol, mootoriktus, % on erinev Hasartmngumaks kasiinos videtud summalt. Tollimaks riiki sissetoodavatelt ja riigist vljaveetavatelt kaupadelt. Kohalikud maksud : neid vib kohalik omavalitsus koguda nt. teede korrashoiuks; lbustusmaks, loomapidamismaks, kuulutus- ja reklaamimaks jms Rahandus 1992 a.- st Eesti kroon (EEK) 2011.a.-st euro Valuuta riigi rahassteem ja kibiv rahahik. Inflatsioon raha vrtuse langus, tulemuseks hindade tus, elukalliduse kasv, tpuudus Deflatsioon- raha vrtuse tus.
21. juunil organiseeris danov Tallinnas peamiselt Nukogude Liidust kohale toodud osalejatega meeleavalduse, mille kigus dikteeriti president Konstantin Ptsile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares. 5. juulil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati kehtivat igust rikkudes vlja erakorralised Riigivolikogu valimised. Riigikogu teise koja Riiginukogu moodustamine jeti ra. Nukogude vimu poolt organiseeritud Ttava Rahva Liidu poolt "videtud" valimisi on kritiseeritud laialdaste rikkumiste prast (muuhulgas valimistulemuste vltsimine ning vastaskandidaatide terroriseerimine). Valimised toimusid 14. ja 15. juulil. Riigivolikogu kuulutas 21. juulil 1940 Eesti Vabariigi Eesti Nukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks[1] ja esitas NSV Liidu lemnukogule palve vtta Eesti NSV vastu Nukogude Liitu[2]. 6. augustil 1940 otsustas Nukogude Liidu lemnukogu Eesti NSV, Lti NSV ja Leedu NSV Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu vastu vtta
annaabi.ee 
