Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Videokunst on meediakunsti esimesi ilminguid, milles vahendina kasutatakse videot. Videokunsti esindajaks on 1960 aastatel videoeksperimentidega alustanud korea päritoluga ameerika kunstnik Nam Jun Paik. Videokunsti alaliikideks on: 1. VIDEO-PERFORMANCE - video tehnoloogia või video piltide kasutamine 2. VIDEOSKULPTUUR - nimetame videotehnika (monitorid, kassetid jms) eksponeerimist iseseisva skulpturaalse objektina või skulpturaalse objekti modelleerimist nende abil 3. VIDEOINSTALLATSIOON - videopildi installeerimine kunstiteooria ühe osana. Happening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused
Helilooja ja filosoof John Cage avaldas sellele mõju öeldes, et kunstis tuleb ühendada kavatsus ja juhus ning saavutada publiku spontaanne osavõtt. Kunsti eesmärk olevat ebatavaline kogemus, taju ja teadvuse fookusest välja viimine. Likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu vahel. Tegu on enamasti vabas õhus toimuvate kunstniku poolt esitatud aktsioonidega. Kui kunstnik oma kehaga suurema avalikkuse ees midagi ette võtab, on tegemist happeninguga või performance ´ga. Videoskulptuur- 60- 70ndad, videotehnika, kassetid, monitorid ja nende eksponeerimine iseseisva skulpturaalse objektina. 1960.ndatel alguse saanud etenduslik kunstivorm, mille meedium on inimese, tihti kunstniku enda keha. Kunstniku keha kasutati etenduses või siis selle jäädvustamine filmis, fotodel või videolindil. Inimese keha muutus visuaalse vaakumi täitjaks. Viljeldi ka protsessikunsti - teos muutub näituse vältel vaataja silme all.