Oluline osa aatomitel või ioonidel. Aines tekivad piirkonnad, kus osakeste magnetväli on ühe suunaga domeen.Välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad. (võtavad ühe suuna).Ferromagneetikud jagunevad kaheks: *Magnetiliselt kõvad säilitab magnetvälja pärast magnetvälja mõju lakkamist. RAUD. Kasutatakse püsimagnetitena, magnetmälus*Magnetiliselt pehmed (rauasulamid) kasutatakse magnetvälja tugevdamiseks. Nt. Trafod..Magnetiline infosalvestus . magnetilin, videolint, kõvaketas, mälupulgad. kI I l F= 1 2 k=210 -7 N 0 -ainemagnetilineläbitavus B- magnetinuktsioon d k= F = BIlsin
Ambrotüüp: Ambrotüüp on nõrgalt alavalgustatud negatiiv klaasil, mis mustale aluspôhjale paigutatult näib positiivina. Neid eksponeeritakse tavaliselt raamitult vôi ilukasti paigutatult. Kirjeldatud tehnikat kasutati fotode valmistamisel kuni 1880.aastateni. Ambrotüüpide valmistamine oli odav ettevõtmine (tehti ju vaid negatiiv) ning seepärast levis ta laialt keskklassi seas. Eestis teada üle 10. Mis on masinloetavad infokandjad (definitsioon, tüübid): Filmilint, heliplaat, videolint, arvutiketas - nimetatakse neid masinloetavateks infokandjateks, sest neile on salvestatud teatud informatsioon - film, muusika, andmebaas. Sellised infokandjad vajavad seadmeid info kasutamiseks, nii salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Mehaaniline helisalvestus Magnetiline salvestus Optilised kettad (kompaktplaadid) Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti mis muudab laserikiire polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud
ju vaid negatiiv) ning seepärast levis ta laialt keskklassi seas. Eestis teada üle 10. Albumiinfoto Albumiinfoto on munavalgega immutatud fotopaber. 1850. aastast kuni 1920. aastateni kasutasid fotograafid oma fotode preserveerimisel albumiinfotot, kuna see oli senistest säilitamismeetoditest kõige efektiivsem. Selle leiutajaks oli Louis Désiré Blanquart-Evrard, kes jõudis albumiinfotoni 1850. aastal. Mis on masinloetavad infokandjad (definitsioon, tüübid) Filmilint, heliplaat, videolint, arvutiketas - nimetatakse neid masinloetavateks infokandjateks, sest neile on salvestatud teatud informatsioon - film, muusika, andmebaas. Sellised infokandjad vajavad seadmeid info kasutamiseks, nii salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Tegemist on infokandjatega, milledele jäädvustatud info on kättesaadav vastavate tehniliste seadmete abil. Masinloetavaid infokandjaid on terve
annaabi.ee 
