Skeem Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel Protsessorit võib päris kindlalt nimetada arvuti närvisüsteemiks. Põhjus väga lihtne: protsessori ülesandeks ongi töödelda kõiki etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. Kõik programmid, mida sa kasutad lähevad nullide ja ühtede jadana protsessori, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada millest moodustatakse videokaardis pilt või helikaardis heli. Nii toimub ka meie kehas lihtsalt närvisüsteemiga. Meie kehas liigub ka tohutult infot närvisüsteemide kaudu ajju või seljaajju. Kui protsessoris läheb nullide ja ühtede jadana protsessori, siis närvisüsteemis liigub nagu elekter juhtmes meie ajju. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/N %C3%A4rvis%C3%BCsteem http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ommons/e/ed/Schema_chipsatz.png http://visual.merriam- webster.com/images/human-
Üks võimalus selles veenduda on laadida mõni teine operatsioonisüsteem (näiteks laserplaadilt) ning proovida läbi viia tege- vusi, mis viga ilmnema sunnivad. Kui need ka sel juhul ilmnevad, siis viga ei sõltu tarkvarast (operatsioonisüsteemist) ning vaatluse alla tuleb võtta riistvara. Riistvaralised vead avalduvad põhiliselt ikkagi selle seadme juures, mis ei tööta õigesti. Kui pilt ,,virvendab" ja seatud parameetrid (lahutusvõime, värskendussagedus) on õiged, võib viga olla videokaardis või monitoris. Kui teatud faili lugemise ajal algab ühes ja samas ko- has alati kõvaketta intensiivne töö ning kogu ülejäänud tegevus aeglustub tunduvalt, siis võib seal kohas olla kettal füüsiline viga. Kõvaketta intensiivne töö võib muidugi ka viida- ta mälupuudusele. Nimelt, operatsioonisüsteemid kasutavad osa kõvakettast operatiivmälu laienduse, nn. saalealana (swap area). Juhusliku iseloomuga ,,kinnijooksmised", kui mitte ükski seade ei reageeri, võivad viida-
annaabi.ee 
