regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab. Puudujäägid ja vead k6rvaldatakse, nagu ikka, teadusliku kriitika käigus. Vidal de la Blache aga p6hjendas inimtegevuste käsitlemist geograafias, olenegu need tegevused loodusest v6i mitte, nende m6juga elulaadile kitsamas mõttes. Niisiis ei vajanud ta enam keskkonnadeterminismi ja asendaski selle uue arusaamaga looduse ning inimtegevuse vahekorrast, mida hiljem hakati nimetama possibilismiks. Vidaliga sarnaselt, ent siiski m6nev6rra kitsamalt m6istis inimgeograafiat USA geograaf Carl Sauer .Seevastu huvitus Sauer vägagi ajaloolis-geograafilisest materjalist -on ju kultuurmaastiku kujunemine tema järgi ise ajaloolise haardega protsess, pealegi v6ib vanades kultuurmaastikes leida jälgi kauge mineviku kultuuriprotsessidest ja sellepärast oli Saueri kultuurigeograafias tarvis kaugele ajalukku tagasi vaadata. Richard Hartshorne'i (1899-1992). Tema 1939
kirjeldamises. Regiooni nimetas ta "pays", mis pr k tähendab peaaegu tapselt sama, nagu eesti keeles "maa". Vidal hindas regioonide eristamisel ja piiritlemisel klassifitseerimise formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks. Elulaad - Geograafi ulesanne regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab. Eristab tildgeograafilisi regioone üksteisest. Possibilism asendas keskkonnadeterminismi Carl Sauer. Vidaliga sarnaselt, ent siiski mõnevõrra kitsamalt mõistis inimgeograafiat. Rajas California Ülikoolis Berkeleys omaenda koolkonna, mille viljeldud teadust hakati nimetama kultuurigeograafiaks. Sauerile tuntuse toonud too oli "Maastiku moifoloogia" (The morphology of landscape", 1925). Pooldas Vidali possibilismi. Elulaadi asemel kasutas mõistest kultuur, mille tähendus umbes sama. Käsitles regioone kui kultuurmaatikke. Keskmes oli inimene. Loodusmaastik oli vaid plats, kuhu inimene sai ehitada.
annaabi.ee 
