ning mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Mõjurikka tähendusega on ,,Kalevipoeg" olnud eesti kujutav kunsti ajaloos. 12. C. R. Jakobsoni ,,Esimese isamaakõne" uuenduslik ajalookäsitlus Jakobson oli mõjutatud Euroopas valitsevast ajaloofilosoofiast. Idee algne leiutaja oli sakslane G.H.Merkel. Tegemist on tsüklilise ajalooteooria v -käsitlusega. Tegelikult peetakse tsüklilise ajalookäsitluse leiutajaks Euroopas hoopis G. Vicot (ajalugu kui tsükkel). Tsükkel lõpeb ja kõik algab otsast peale. Nii nagu ka elus vahelduvad ka ajaloos tõusuajad languaegadega. Merkel seob selle tsüklilisuse rahvuse mõistega > rahvus on kunagi olnud madala arengtasemega ning pärast evolutsiooni vahetunud kõrgema arengutasemega. Pärast seda jälle langus barbaarsusesse. Nt roomlased lõid oma kõrgtsivilisatsiooni, mis viis impeeriumi lagunemiseni. Metslus > kultuur > metslus. Jakobson, nagu mainitud, võtab selle
Kultuur tekib Vico arvates ühiskondlike suhete tagajärjel, hirmust ja hädast. Ka klasside vastuolu pole talle võõras. Ajaloo eesmärk on säilitada inimsugu maa peal. Inimene ja maa on omavahel ürgselt seotud. Inimene kujundab maa oma tegudega, olles ise sellest maast tulnud. Ajalugu on küll inimese tehtud, kuid kulgeb mööda saatuse paratamatust. Vico tsiviilajalugu on kui sotsioloogia. Ajaloofilosoofiaga tegeles ka GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770 - 1831). G. Vicot peetakse Hegeli eelkäijaks vaimufilosoofias. Inimajalugu on eelkõige vaimu, mõtlemise ja teadvuse ajalugu. Ühe rahva vaim avaldus tema kultuuris. Üht rahvust teistest eristab kultuuriline printsiip, mille kaudu rahvas väljendab oma tegelikkust. Ühiskondlikke protsesse vaadatakse ajaloo kaudu. Sarnasus Vico ja Hegeli vahel on, et igal ajaloo perioodil on omad nõrkused ja sellest õpitakse. Erinevus Vico ja Hegeli vahel seisneb näiteks viimse kohtupäeva ootuses, kus
annaabi.ee 
