"vibutavate" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Oo, temagi ehk võiks nõnda elada, kui ta oskaks nõnda mängida! ,,Kas kuulsite, kui ma mängisin?" küsis Timusk Indrekult selle sisse astudes. ,,Mul pani lihtsalt hinge kinni," vastas Indrek millegi pärast punastudes. ,,See on mul sest ajast saadik, kus meil oli siin oma orkester ja peod," seletas Timusk, ilma et oleks võtnud kuuldavakski Indreku vaimustust. Need lihtsad sõnad panid Indreku otse võpatama. Tähendab ka siin on ilusamad ajad enne teda möödas. Nagu Vargamäelgi! Seal vibutavate kaskedega, millega võidi alla lasta, nii et külm tuul käib südamest läbi, siin pidude ja helidega, mis nöörivad sul hinge ja panevad südame peksma. Imelik on ilmaelu, ikka jääd sa nagu hiljaks! Aastate kestel pidi Indrek veel nii mõnigi kord seda nukrat tundmust maitsma, aga täna ei saanud ta temas kauemaks püsida, sest Timusk rääkis edasi: ,,See on kõige suurem meeltepettus ilmas, heli nimelt. Sest mis te arvate, on midagi selletaolist tõepoolest olemas? Lollus