Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Muistendid läksid
välismaale kui autentsed lood eesti kultuurist. Muistendid kuulusid romantismi esteetikasse:
omastav hoiak, rahvaluule töötlus, müstifikatsioonid (kuulsaim James MacPhersoni „Ossiani
laulud“).
Faehlmanni muistendite keskmes on Vanaisa, kes on taevas ja kelle kohast paistab särav päike.
Vanaisa on loonud erinevad kangelased, kellest nimetatakse Ilmarine (vastutas kunsti eest, oskas
asju valmistada), Lämmeküne (reibas lõbus noormees), Viburine (vibukütt) ja Vanemuine. Kõik
elavad Kalevas/Kaljuvallas. Siin põimuvad kristlikud lood ja kreeka polüteistlikud lood. Maailm, mis
luuakse, on vertikaalne maailm, st esitatakse kõrgreligiooni (jumalus on kusagil kõrgel üleval, mida
siin märgib taevaidee). Kangelaste tasand on jumala loodud, kuid jumalast madalam. Kangelaste
ülesanne on vastutada teatud valdkondade eest. Kreeka kirjandusega sarnaselt luuakse jumalate
pantheon. Vanemuine (=Väinämöinen) on pärit soome mütoloogiast