Transportvalgud (seovad ja kannavad spetsiifilisi molekule ja ioone ühest kohast teise, näiteks hemoglobiin transpordib hapniku kudedesse, membraanvalgud transpordivad molekule läbi rakuseina ja organellide) Regulatoorsed valgud (kontrollivad raku aktiivsust, nt hormoon insuliin reguleerib glükoosi metabolismi) Kontraktiilsed valgud (teevad võimalikuks raku ja organismi kuju muutmise ja liikumise, nt seemnerakkude liikumine on võimalik tänu viburile mis koosneb valgust nimega tubuliin) Kaitsevalgud (immunoglobuliinid, antikehad) Säilitusvalgud (nt. Ferritiin on on organismi rauavaru säilitusvorm) 26. Valkude struktuur on üles ehitatud mitmetasemeliselt. Ruumiline struktuur. (Reeglina ei ole tavaline valk üksik polüpeptiidi molekul, vaid on ruumiline struktuur mitmest erinevast polüpeptiidahelast) 27. Valgud klassifitseeritakse: lihtvalgud ja liitvalgud 28. Tähtsamad liitvalgud:
bakteritelt väga palju energiat. Lisaks ei saa kinnitunud baktereid vedelikega välja uhtuda. Biokile, selle teke. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide rollid. Biokile tekib pinnale kinnitunud bakterite eritatud hüdrolüütilistest eksoensüümidest, milles tekivad terved elukooslused (konkurents, sümbioos jne), ning toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel. Piilid on bakteri kinnitumisorganid, sarnased viburile. Valgulised jätked raku pinnal, mille eesmärk on pinnale kinnitumine (va IV piilid). Piiilide tipus on adhesiinid, millega saab kinnituda. Erilised on IV piilid (liikumine) ja F piilid (DNA liiigutamine bakterite vahel konjugatsiooni ajal.) Mis roll on endospooridel? Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Endospoorid on bakterite eluvorm eluks vähekõlblikes tingimustes. Tingimuste halvenedes
kõrgemale. Vajatakse ülekande valke. Kasutatakse ATP energiat. (N: Na/K tarnsport. Na viiakse rakust pidevalt välja ja kaalium liigub sisse.) 2. Piiristamine. - Rakumembraan ei lase tsütoplasmal välja valguda. - Annab loomarakule kuju. 3. Sopistumine. a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.) b)Väljasopistumine jääkainete eritamiseks. 4. Liikumine (amöboidne liikumine) - virvituskile = viburile antakse suurem kinnituspind. - Purianaloogina. 5. Rakumembraan tekitab ja edastab laengut. (laengulises vormis antakse edasi närvisignaale. 6. Rakkudevahelised membraanid kindlustavad õiged rakkudevahelised kontaktid. (vajalik arengu kägus ja biosignaalide edastamisel) Raku sisemembraanistik : - sinna kuuluvad : 1. tuumaümbris. 2. siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik(EPV) e. endoplasmaatiline retiikulum.(ER) 3. Karedapinnaline EPV. 4. Golgi kompleks. 5
Emase suguteedes algab spermide transport tupe ülemisest osast ja lõppeb munajuha ampulli piirkonnas, kus toimub viljastumine 15 Seemnevedeliku koostisosad ja puhverdusvõime kaitseb sperme tupe happelise keskkonna eest 10s jooksul pH tõuseb 4.3 -> 7.2 (kestab mõned minutid) Emakakaelas pH 6-6,5 ca 200 miljonit spermi siseneb tuppe, enamus hukub tupe happelises keskkonnas või saab saatuslikuks tagasivoolus Spermid liiguvad tänu viburile ja emaka kontraktsioonidele emakaelast emakasse ja sealt munajuhasse. Reotaksis – spermid ujuvad munajuha ja emaka näärmete poolt toodetud vedelikele vastusuunas. kiiremad spermid liiguvad ca 45min ja aeglasemad ca 12h munajuhasse 2-4mm/min teekond ca 18cm Spermid liiguvad läbi emakakaela kasutades viburit – kui on ovulatsioon, emakakaela lima suureneb ja muutub rohkem ligipääsetavaks spermidele.
annaabi.ee 
