Muinas-Eesti sõjandus
keerulisema ehitusega kui pulkpäästik.
Ambu võis vinnastada nii, et pandi kaar vastu maad ning tõmmati kahe käega
nöör vinna. See oli kõige lihtsam viis. Paistab, et vähemalt 13. sajandi alguses
(piltide järgi) on kasutusel olnud ka vööhaak.
Ammunooled hakkavad lendu lastes ümber enda telje keerlema ning see on
äärmiselt kasulik, kuna see lendab küllaltki täpselt ning külgtuul ümber enda telje
keerlevatele kehadele ei mõju.
Aleksander Medvedev, kes on teinud väga korraliku vibunoolte tüpoloogia ning ta
on sinna lisaks kaasa haaranud ka ammunooled. Erinevalt tavalistest
ammunooleotstest on Eestist Viljandist (1223. a piiramisest) leitud ka erandlikult
suured ja raskemad ammunooleotsed. Kaalult on need tavalistest
ammunooleotstest u 3 korda raskemad.
Ammunooli pole 13. sajandi algusest mitte kusagil säilinud. Siin-seal on olemas
hilisemast ajast, kuid ei ole teada, millisel määral nad sarnanesid. Ammunoole
annaabi.ee 
