Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses
pikk, kumera selja ja sirge lõikeosaga.
Laskerelvad
Vibu
Vibu on Eestis kasutatud esimeste rahvaste tulekust saadik. Eesti ala vanimast asulast Pullilt on
leitud puust ja kivist nooleotsi, mida kasutati tol ajal suuremas osas jahiotstarbel, kuid kindlasti ka
sõjas. Teada on, et Muistses vabadusvõitluses oli vibu eestlaste seas suhteliselt vähelevinud, küll aga
oli palju vibumehi sakslastel ja eriti venelastel. Märke eestlaste vibukasutamisest on leitud vaid
Saaremaalt ja Lääne-Eesti rannikult, Henrik oma ,,Liivimaa kroonikas" on maininud eestlasi vibu
kasutamas vaid korra. Eestlaste vibud olid maksimaalselt 130 cm'se kaarepikkusega, valmistati neid
puust, konkreetset puitu ei ole teada. Eestlaste nooleotsad olid saledad ja kvaliteetsed, parimad
nooleotsad tegi iga vibukütt endale ise. Osav vibukütt lasi 10-12 noolt minutis.
Amb
Peamise laskerelvana kasutasid eestlased Muistses vabadusvõitluses vibu asemel tihtipeale hoopis