Hüdraloomad
ELUVIIS
Väikesed ja peaaegu läbipaistvad hüdralased elavad kolooniatena mis tahes tüüpi magevetes. Nende
keha moodustab kahe rakukihi ektodermi ja endotermiga ümbritsetud gastraalõõs. Nende kahe
kihi vahel paikneb õhuke sültjas aine, mida nimetatakse vahehüüvendiks ehk mesoglöaks.
Keha alapoolel paikneva jala abil kinnitub hüdralane aluspinna külge. Hüdralased on aga
võimelised ka liikuma. Nad võtavad sisse vibuja asendi ning toetavad end vaheldumisi nii jalale kui
kombitsatele.
Keha esiotsas paikneb toidu vastuvõtmiseks ja seedimatute jäänuste väljutamiseks ette nähtud
suuava. Suuava ümbritseb toidu haaramiseks ette nähtud peenikeste kombitsate pärg. Iga kombits
on varustatud kõrverakkudega, milles paikneb kõrveniit. Raku välispinnal on tundekarvake
kõrvetripse, mille puudutamisel kibekiiresti kõrveniit ohvri poole paisatakse.
Hüdralastel võib olla erinevat tüüpi kõrverakke
annaabi.ee 
