Eestlaste relvastus aastal 1200
vähehaaval vastast rünnata. Nii tehti näiteks Ümera ääres. Mõnikord üritasid
eestlased vastase linnuseid vallutada.
Merelahingutes kasutasid saarlased tuleparvesid, et vastase laevad põlema panna.
Tuleparved on kerged loomarasvaga määritud kuivade puude virnad, mis
süüdatuna tuulega ristisõdijate laevade poole suunati. Üldiselt võrreldakse
eestlaste võitlusviisi merel viikingite omaga. Lähenedes lasti vibudes ja loobiti
kivide ja odadega. Kuigi koged olid aeglasemad, olid nad kõrgemad ja neil
kasutati ambusid. Saarlastele tundus see laev vallutamatu kindlusena.
Kui käsi võitluses halvasti käis, hüppasid ellujäänud eestlased tavaliselt merre,
eelistades vabasurma vangistusele või piinadele ja tapmisele.
Eestlaste laevastikud on olnud üsna suured, kroonik mainib isegi 300 laevast
koosnevad laevastikku, mis kõik langes ristisõdijate valdusesse pärast Turaida
sõjakäigu õnnetut lõppu