kokkupuutel muutuvad sellised valud krooniliseks. Lisaks mõjutab üldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni, põhjustades kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid. Vibratsiooni mõõdetakse suurusjärgu ja sageduse abil. Vibratsiooni suurusjärgu väljendamiseks saab kasutada vibronihet, vibrokiirust või vibrokiirendust. Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus. Vibratsiooni suurusjärk on väljendatud sagedus korrigeeritud vibrokiirendusena käega kokkupuutes oleva tööriista käepideme või töödeldava materjali pinnal ning selle ühik on meetrit sekundi ruudu kohta. Ohutegurid Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane
või vibrokiirendust (meetrites sekundi ruudu kohta ehk m/s²). Kuna enamiku vibratsiooniandurite väljund on seotud vibrokiirendusega, kasutatakse tavaliselt vibratsiooni iseloomustamiseks just seda. Mis on vibroSageduS ja SageduS-korrigeerimine? Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Selle väärtus näitab tsüklite arvu sekundis, seda väljendatakse hertsides (lühendatult Hz). Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus (väljendatakse tavaliselt pöörete arvuga minutis, pöörete arvu minutis jagamisel 60ga saadakse sagedus hertsides). Kohtvibratsiooni jaoks on olulised sagedused vahemikus 8 Hz1000 Hz. Kuna kahjustuste tekkimise oht ei ole kõikide sageduste puhul ühesugune, kasutatakse kahjustuste tekitamise tõenäosuse väljendamiseks erinevatel sagedustel sagedus- korrigeerimist. Seetõttu sageduse suurenemisel korrigeeritud vibrokiirendus väheneb.
annaabi.ee 
