Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad
kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste
esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella
typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks
(Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja
kruvijas-niitjad spiroheete.
1. Bakterite üldiseloomustus
Bakterid (
tavatingimustes ja seetõttu ohutu näiteks inimesele. Lahustuvaks muutub ta aluselises keskkonnas (pH9.5) ja redutseeritud keskkonnas (vastse sooles). Magnetosoomid Mõnedel bakteritel on leitud rakkudes magnetosoomid magnetiliste omadustega nanokerakesed. Magnettundlikud. Need koosnevad kas magnetiidist (Fe3O4) või greigiidist (Fe3S4). Väävlirikkas keskkonnas moodustub greigiit. Praegu on teada magnetosoomidega 28 spirille, vibrioone, kokke (Magnetobacterium bavaricum) ja ka pulkbaktereid. Kõige enam on neid isoleeritud järve- ja meremudast, aga ka mullast ja soodest. Kõige põhjalikumalt on magnetosoome uuritud Aquaspirillum magnetotacticum'i. Magnetosoomid paiknevad rakus ridade e. ahelatena. Võimaldavad bakteritel passiivselt liikuda magnetväljas. Magnetosoomil on ümber 2-kihiline membraan, milles on valke ja lipiide. Membraani valgud osalevad
annaabi.ee 
