Äike
ikesenoolest tabatul on tpilistel juhtudel rohked verevalumid ja
pletushaavad. Pikselgi tagajrjel seiskub tihti sda.
Uuemate thelepanekute jrgi ei phjusta inimese vi looma surma mitte ainult
ikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis
teatatakse, et surma phjuseks vib olla ka pikselgi ajal tekkiv
magnetvli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest
vi loomast mne meetri kaugusel maasse. Srase elektrilgiga kaasneva
magnetvlja toimel vibki sda seisma jda. Erinevalt otsesest
ikesetabamusest ei phjusta magnetvli inimese kehal pletushaavu ja
verevalumeid. Arvatavasti vib just piksega kaasneva magnetvlja arvele
kirjutada jalgratturite salaprase hukkumise mitmes paigas.
Ettevaatusabinud
Et ennast ikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega.
Tasub eemale hoiduda krgetest puudest lagedal vljal, eriti ohtlikud on
lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tttu (vt vlgu toime).