Kirjanduse talve arvestus
ning õppimise ajal reisis palju. Aastal 1841 ta lõpetas Berlini ülikooli ning naasedes Venemaale
polnud tal võimalust jätkata teadustööga ja seega alustas ta kirjandustööd.
Aastal 1847 ilmus tal jutustuste kogumik ,,Küti kirjad". Olgugi, et Turgenev oli üleskasvanud
pärisorjade keskel, tekitas see kõik temas siiski tülgastust. Lisaks ilmus tal hulk romaane nagu
,,Aadlipesa", ,,Eelõhtu", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Ta tutvus ka prantsuse lauljatari
Pauline Viadroga, kellesse armus lootusetult ning enamuse elu lõpuaastatest veetis ta Pranstusmaal,
jälgides kodumaal toimuvat ja käis läbi mitmete tuntud prantsuse kirjanikega.
Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkaski pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti kirjad", kus ta andis
kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse on minetanud
igasuguse inimväärikuse ja ütlevad oma mõisniku kohta, et ,,mõisnik ei karista niisama". Teine oluline