otsas ning kasutada saab järgmisi detektoreid: - UV-detektor - Fluorestsentsdetektor - Massispektromeetriline detektor - Amperomeetriline detektor - Konduktomeetriline detektor Praktiline osa Taustelektrolüüdiks on 138 mM NaOH (kõrge pH jaoks), 40 mM maleiinhape (UV- kiirgust neelav komponent), 5 mM 1-tetradetsüül-3-metüülimidasooliumkloriid (pindaktiivne komponent), pH=12,7. Taustelektrolüüti võeti 700 μl (igasse neljast viaalist). - 700 μl taustelektrolüüdilahust nelja viaali (ühega täidetakse kapillaar, kahte lähebad kapillaari otsad ning viimasele lisame uuritavad ained); - 100 μl analüüdilahust neljandasse viaali o 100 μl ainet 1 (äädikhape) o 100 μl ainet 2 o 100 μl ainet 4 (nikotiinamiid) Katse 1: uurisime antud analüüdisegu Katse 2: lisasime 5 μl nikotiinamiidi juurde Katse 3: lisasime 5 μl ainet 2 Järeldused:
Segage reaktiivid A ja B vahekorras 50:1. Selle katse tarvis tuleks valmistada vähemalt 10 ml reaktiivi C. TÖÖ KÄIK Valgulahuse lahjendusterea valmistamine standardlahusest (üldvalgu kontsentratsioon on 320 µg/ml): - võtke 4 viaali, nummerdage need ja pipeteerige igasse neist 1 ml destilleeritud vett; - lisage 1. viaali 1 ml standardlahust ja segage hoolikalt mikseril; - võtke 1. viaalist 1 ml lahust ja viige 2. viaali. Segage hoolikalt viaali sisu; - võtke 2. viaalist 1 ml lahust, viige see 3. viaali ja segage viaali sisu hoolikalt; - võtke 3. viaalist 1 ml lahust, viige see 4. viaali ja segage hoolikalt. Nii saitegi valgulahuse lahjenduste rea 1:2, 1:4, 1:8 ja 1:16. Standardgraafiku konstrueerimine ja valgu kontsentratsiooni määramine 1) Võtke 6 viaali, nummerdage need ja pipeteerige lahused, järgides alltoodud skeemi: