I maailmasõda Kokkuvõte
armeele eraldi. Jrgnenud Tannenbergi lahingus (23.30. august) piirasid Saksa
ved mber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid "katlaid" vi "kotte",
mis moodustusid sageli II maailmasja ajal, esines I maailmasja ajal sna
harva. Lahingu kigus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50
tuhat tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur thtsus, sest sellega psteti
Ida-Preisimaa ja peatati lekaalukate Vene vgede pealetung Sileesia
tstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vhemusse jnud Vene 1. armee
sunniti Masuuria jrvede lahingu kigus Ida-Peisimaalt lahkuma.[2]
Serbia sdurid
1. septembril nimetati Peterburg mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene
armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari ve (u 0,85 miljonit meest)
Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid
mber Przemysli kindluse. Prast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka
Idarindel positsioonsda, mis nudis miljoniliste armeede olemasolu.