Eesti Vabariik aastail 1920-1933
esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle
phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud; see on ka nimetatud phiseaduse (mis
muidu oli vga demokraatlik) peamiseks veaks, kuna puudus inimene (president),
kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid.
1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid
valimistel tavaliselt Pllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tliste Partei.
Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka vhemusrahvuste (sakslaste ja
venelaste) erakonnad. Erakondade rohkus ti kaasa parlamendi killustatuse ja
sellega seoses probleemi ksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel
kski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse
moodustamiseks piisavat lekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus,
kuhu kuulus tavaliselt esindajaid 4-5 erakonnast. Et ksmeelt oli valitsuses
raske saavutada, viisid vastuolud sageli valit-suskriiside ja valitsuste
lagunemiseni
annaabi.ee 
