Platoni poliitiline õpetus
ja kes seetttu on kompetentsed riigiasju otsustama. Seega on siin tegu
iglase riigi ideele lhedase valitsemiskorraldusega. Iga jrgmine
valitsemistp on sellest ideaalist ha kaugemal, ha ebaiglasem selle
sna platonlikus thenduses. Seega on Platoni valitsemiskordade tpoloogia
htlasi hiskonnakorralduse allakigu astmestiku kirjeldus.
Nagu kik nhtavas maailmas on ha muutumises, tekkimises ja hvimises,
nii ei j ka aristokraatia siin psima. Ikka juhtub kunagi nii, et snnivad
vhemate eeldustega inimesed, kes ei hinda enam tarkust selliselt, nagu seda
hindama peaks. Nii kujunevad nad vheharituteks ja suureks kasvades ei kuula
enam valitsejaid, vaid kehtestavad oma vimu. Need on inimesed kelle hinges
domineerib sakas hingejagu. Vastavalt sellele saavad ka hiskonnas
domineerivateks kujunevate vrtushinnangute jrgi hinnatavaimateks omadusteks
fsiline jud ja osavus ning sjaline suutlikkus. Platon nimetab seda