Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega
Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja
välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi.
Värsisüsteemid ja värsimõõdud. Silprõhulise luule meetrumi (e värsimõõt) kujundavad
kõnetaktid (e värsijalad). Kõnetakti loob rõhuline silp, millele liituvad rõhuta silbid. Rõhusilbid
täidavad värsirõhke (e värsitõuse), rõhuta silbid värsirõhkude vahed (e värsilangud). Nende korrapärane
vhaledumine tekitab kõnerütmi, tulemuseks on ühtlustatud silbiarv. Kõnetakt võib koosneda liht- või
liitmõõtudest. Peamised kõnetaktid (tõus/rõhuline silp –, lang/rõhuta silp ˘): trohheus – ˘; jamb ˘ –;
daktül – ˘ ˘; amfibrahh ˘ – ˘, anapest ˘ ˘ –. Rõhulised värsimõõdud (e aktsendilised) on samuti kindla
arvu värsirõhkudega, kuid värsilanguste silbiarv on muutlik. Vabavärsi puhul on luuletus silbiliselt
korrastamata ja rütmilt korrapäratu
annaabi.ee 
