Vana-Liivimaa
Paralleelselt toimusid sndmused
Lnemaal.Piirati sisse kohalik pealinn-Haapsalu. 14.mail toimus Sjamel
vihane lahing kus lestusnute vgi laiali pilluti ja videtavasti 3000
eestlast surma sai. 4 peva hiljem tulid esimesed abived Viiburist, see jrel
Turust. Paraku pidid nad kohe ka tagasi purjetama, kuna Ordumeister oli juba
Haapsalu all. Suvel tegid lestusu harjualsed, ja nende eeskujul tusid
juulis les ka saarlased. Saarlased piirasid sisse Pide ordulinnuse, mis
alistuma sunniti. Liivi ordu vgedest ji vheks ja abi paluti Saksa Ordu
krgmeistrilt Preisis. Nad tungisid Harjumaale ja laastati maa. 1344.veebruaris
oli Saaremaa aeg. Suurte kaotustega hvitati saarlaste linnus ja tapeti nende
juht Vesse.
Tulemused: Eestlased tegid tsise jupingutuse kuid, alal jdi. 1346ndal
aastal ms Taani Kuningas Eesimaa hertsogkonna 19 000 Lbeki marga eest
Saksa ordule, kes selle jrgmie aastal Liivi ordule edasi andis. Harju-Viru
vasallide laiu igusi see ei krpinud, need laienesid edaspidi veelgi.
annaabi.ee 
