·Kilepaisud Paisude liigitus: ehituse järgi ·Gravitatsioonipaisud ·Kaarpaisud ·Kontraforsspaisud Paisude liigitus: veeheite järgi ·Umbpaisud ·Veelaskepaisud, ülevoolupaisud Paisude liigitus: kõrguse järgi ·Madalsurvepaisud (kuni 10m) ·Kesksurvepaisud (10...50m) ·Kõrgsurvepaisud (üle 50m) Pinnaspaisud: Pinnaspaisude ristprofiile (Liiv, 1992): a on ühtlasest pinnasest pais, b sama, nõlvakindlustis geotekstiilalusel, c tehismaterjalist ekraaniga pais, d vettpidavast pinnasest ekraaniga pais, e tuuma ja hambaga pais, f vettpidava diafragmaga pais, g vettpidava ponuuriga pais, h paisualust filtratsiooni tõkestava diafragmaga pais; 1 paisu pinnas, 2 nõlvakindlustis, 3 geotekstiil, 4 drenaazprisma, 5 pöördfilter, 6 ekraani kattepinnas, 7 tehismaterjalist ekraan, 8 saviekraan, 9 paisu tuum, 10 vahekiht, 11 diafragma, 12 ponuur Paisu harja laius: ·Kui paisu harjale teed ei kavandata, on selle laius 34 meetrit. Paisu hari profileeritakse
paisu taganõlv –paisukeha läbikülmumine, seismilised jõud Liigitus A.Materjali järgi –homogeensed paisud (ehit. ühest ja samast materjalist ). Projekteeritakse vajaliku materjali küllaldasel kohapeal olemasolul, vastasel juhul mittehomogeensed. –mittehomogeensed paisud (mitmest pinnase liigist, erinevad pinnasekihid võivad olla paigutatud sümmeetriliselt ja mittesümmeetriliselt –Väga suurte survekõrguste korral soovitatav paisu mõlemad servad teha vettpidavast materjalist. B.Survekõrguse järgi •kõrged pinnasepaisud (H˃40m) •keskmised (H kuni 40) •väikesed (H < 10) C. ehitustehnoloogilise võtte järgi - uhtepaisud - puistepaisud. Nõlvsus ja hari •Nõlvsus sõltub paisu kõrgusest, materjalist ja paisutüübist. Reeglina tehakse survenõlv alati veidi laugem taganõlvast. Kuni 15 m kõrgused paisude nõlvad tehakse sirgjoonelised, tasapinnalised. Kõrgemate paisude korral on nõlvad bermidega vt joonis 5.1 b. Bermid rajatakse iga 10.
erinevate ensmide aktiivsused (proteaasid, tsellulaasid). Tehismrgalad heitvee puhastamiseks Tehismrgalad (constructed wetlands) on kunstlikud reoveekitlemise ssteemid, mis koosnevad madalatest (tavaliselt < 1 m sgavus) tiikidest vi kanalitest ning mis on meldud reovee eel- vi jrelkitluseks. Selliste kunstlike ssteemide reovee kitlemine phineb looduslikel mikroobsetel, bioloogilistel, fsikalistel ja keemilistel protsessidel. Tavaliselt koosnevad need ssteemid vettpidavast savikihist vi mnest muust snteetilisest materjalist alusest, filtermaterjali kihist ning seadmetest, mis reguleerivad vee voolu suunda, viibeaega ja veetaset. Sltuvalt ssteemist on vettpidava kanga peale filtermaterjaliks pandud kivid, kruus vi liiv. Kogu maailmas on suurenenud tehismrgalade kasutamine reovee puhastamisel. Tehismrgalasid on odav ehitada ning lisaks reovee puhastamisele omab ta teisigi funktsioone: kirjanduses on nendeks mrgitud
annaabi.ee 
