Sooteadus
vaevaliselt või kuivavad hoopiski. Ainult rabade keskelt laugastikest algavates ojades püsib küllalt
ühtlane veevool. Soodel, eriti rabalaugastel on positiivne mõju jõgede toitumisele. Äravoolu
suurendamine kuivadel perioodidel on kasulik.
Rabad on meil omapärased veemahutid, milles vee tase raba keskel on 4-5 ja vahel isegi 7-8 m
kõrgemal kui rabaga piirneval mineraalmaal. Vesi püsib raba keskel selles mahutis vähese langu ja
aeglase voolamise tõttu, äärealadel osaliselt ka vettpidavama ja enam lagunenud turba arvel.
Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu. Äravoolu maksimumid tekivad tavaliselt kevadel ja
sügisel, kuid ka suviste tugevate vihmade perioodil. Suurenenud äravool tekitab reljeefi
madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks
kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks.
Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude
vähenemisele