Mart Saar ja Cyrillus Kreek.
Neid on ta kirjutanud
kogu elu: esimene teadaolev laul ("Kuu kelmus" naiskoorile) on pärit aastast 1902,
viimased on kirjutatud vahetult enne surma 1963. a. Koorilaulude jaoks sai ta
inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Juba 1920.-1930. aastatel nägid avara
mõtlemisega muusikud Saare kooriloomingus eesti rahvusliku muusikastiili etaloni,
paremad linnakoorid olid tema loomingu ka üldiselt omaks võtnud. Mitmed koorijuhid
eesotsas Tuudur Vettikuga pidasid oma südameasjaks Saare laule propageerida.
Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatumaks zanriks. Tema peamiseks
soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist
armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on
kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet.
Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate