Jõevähk
on peened orgaanilised setted, mis muudavad veekogu põhja mudaseks ja tarvitavad vees
olevat hapnikku.
Urgude ja varjepaikade ehitamise suhtes näivad jõevähile sobivat järsud liiva mergli või
savisegused kaldaperved. Väga soodsad on puujuurtest läbipõimunud ja suuremate
kividega ülekülvatud kaldaservad.
Uru ehitab jõevähk kivide, puurontide või veetaimede juurikate alla. Sobivate varjepaikade
vähesuse korral võivad vähid peituda ka lihtsalt veetaimestiku vahele või juhuslikult
vettesattunud esemete alla [1, 2].
4. Jõevähk ökosüsteemis
Jõevähk toetab veekogu iseregulatsiooni, sest ta töötab ümber suure osa taimsest ja
loomsest bioproduktsioonist ning selle lagusaadustest (detriidist). Taimestikku kärpides ja
3
1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 )
piirates hoiab ta
annaabi.ee 
