ja kui kellelgi midagi uut ja huvitavat oli siis esimene küsimus oli see: “Kust said?“. Inimeste elu oli lihtne elati majas või korteris, linnas või maal. Poodides valdas enamasti kaubadefitsiit, sest nii kui midagi uut tuli siis see osteti kohe ära, mis siis, et seda isegi vaja polnud, parem kaup oli letiall mida siis sai tutvuste kaudu omale soetada, mis poelettidele ei jõudnutki (letialune kaup), defitsiit oli peamiselt suitsuvorst, vetsupaber ja teised tavalised esemed kodudes. Poe letid olid enamasti tühjad aga peo lauad olid siiski toitudest lookas. Isegi kui poes oli kaupa ja kui inimestel oli raha, et midagi osta siis polnud midagi õieti osta, sest valik oli väga väike ning müüdi enamasti ainult vajaminevaid asju, polnud sellist asju nagu loomatoit, sest loomad sõid sama toitu mis inimesetki, näiteks keeduvorsti sõid inimesed ja koread
sisustus, kuid soetamist vajab kogu ülejäänud hoone mööbel ning sisutuselemendid. Nende soetamisel kavatseme jälgida hinna ja kvaliteedi suhet ning valida odavama poolseid kaupu. Soetada on vaja ka mõningat tehnikat, nagu televiisorid tubadesse, triikraud, külmkapp, mikrolaineahi, veekeetja ja tolmuimeja. Puuduvad ka koristustarbed, voodipesud, rätikud ja magamistarbed. Jooksvalt on vaja soetada erinevaid majapidamistarbeid nagu näiteks vetsupaber, puhastustvahendid, prügikotid, kirjapaberid, pesupulber jms. Prügiveo korraldamiseks kasutame ettevõtte Veolia teenuseid. Soetatada tuleb on 1,10m3 suurune plastik prügikonteiner, mida tühjendatakse vähemalt korra nädalas (http://www.veolia.ee/index.php?lang=est&main_id=24) . Vajadusel lisateenuse eest ka tihedamini. Igas ruumis on ka väiksed prügikastid mida tühjendatakse vajadusel või tubades pärast kliendi lahkumist. Prügi sorteerimist ei toimu. Olemas on aga kogumiskast